|
||||||||||
|
Aprill 2009, Jazzkaar 20, Veljo Tormis
Viljandist on kujunenud Eesti uuema omakultuuri küpsetusahi. Või tuleks öelda - kultuurisupikatel? Igatahes selline ansambel nagu Paabel sai moodustuda just Viljandi Kultuuriakadeemias. Kus on ninapidi koos eri kultuurialade õppurid ja õpetajad. Kus samas auditooriumis istuvad reas koolimuusikud, pärimusmuusikud, d˛ässmuusikud. Samas koridoris sõlmitakse mitmesuguseid sidemeid. Ühed teavad, mis teised teevad ja kuidas seda tehakse. Viieliikmelisse ansamblisse Paabel on selle tulemusel koondunud silmapaistvaimad Kultuuriakadeemia hiljutised ja praegused kasvandikud. Juba on välja antud CD (pole veel jõudnud võrrelda tänase kontserdiga).
Ansambli silmapaistvaim omadus on oskus publikuga suhelda, vajadus lugude mõtet ja tausta selgitada. Väga hea! Järgmine samm on publik lauluteemat kaasa laulma panna. Publikupoolset soovi oli õhus tunda.
Kava oli küll laululembene, aga siiski instrumentaalselt küllalt värvikas, vahelduv ja spontaanne. Silmapaistvalt virtuoosne on ansambli dominant, multi-instrumentalist Sandra Sillamaa. Aga ka esikitarrist Erko Niit oma soolodega. Ansambli eeslaulja, vedru ja kooshoidja on muidugi Arno Tamm. Tagasihoidlikku, väga sobivat trummikomplekti valitseb väärikalt ja pealetükkimatult Tõnu Tubli. Istekoha tõttu kõige lähemale sattusin kontserdil bassist Tanel Kadalipule, kelle muusika sees elamist nautisin kõige rohkem. Kõik nad laulsid aeg-ajalt koos ja üksteisele, mida oli tore jälgida. Seinast seinani saalitäis võttis kontserdi kasvava entusiasmi ja kiitusega vastu. Millega ühinen.
